Puhas Vesinik
Maailmamajanduse uus energiakandja!
About
Meist
Kes me oleme ja miks panustame vesinikule?

OÜ VESINIKU TEHNOLOOGIAD (HYDROGEN TECHNOLOGIES)

loodi spetsiaalselt vesiniku tootmise uute tehnoloogiate väljatöötamiseks. Meie meeskond koosneb spetsialistidest, kes on tihedalt seotud nii põlevkivi-keemia tööstusega kui ka naftatoodete töötlemise uuenduslike tehnoloogiate ja perspektiivsete valdkondade arendamisega. Üheks selliseks valdkonnaks on justnimelt erinevate süsivesinike, s.h. maagaasi – metaani, plasma-keemiline lagundamine, edasise võimalusega toota sellest “puhast” vesinikku.

Vesiniku tootmine maagaasist plasma-keemilisel meetodil – see on justnimelt see, mida me arendame!

See on kõige puhtam, odavam ja kasumlikum viis vesiniku tootmiseks. Tootmisprotsessi omahind on 1,5 – 2 eurot 1 kg vesiniku kohta.

Team
Meeskond
Illimar Parts
Projektijuht

Seotud põlevkivi-keemia valdkonnaga alates 2001. aastast. Lõpetanud Tartu Ülikooli rahanduse erialal. Omab enam kui 20-aastast kogemust põlevkivitööstuses kogu väärtusahela ulatuses, alates põlevkivi kaevandamisest, soojus- ja elektrienergia tootmisest kuni põlevkiviõlide ning keemiatoodete tootmise ja müügini.

Juri Žirjakov
(Ph.D., keemiateadused) Konsultant põlevkiviõlide töötlemise alal

Seotud põlevkivi-keemia tööstusega alates 1976. aastast. Töötas pikka aega põlevkivikeemia riiklikus ettevõttes KIVITER (VIRU KEEMIA GRUPP AS eelkäija) ja seejärel Põlevkivi Instituudis, kus tegeles põlevkivikeemia perspektiivsete valdkondadega. Omab laialdaseid teadmisi ja rikkalikku kogemust erinevate naftatoodete ja eriti põlevkiviõlide töötlemisel.

Sergei Popov
(Ph.D., tehnikateadused) Projekti peakonsultant

Töötab IEE RAS-is alates 1998. aastast. Juhib plasma-keemia tehnoloogiates kasutatavate vahelduvvoolu plasmatronide uurijate ja arendajate meeskonda. Hetkel tegeleb plasmatronide uute kasutusvõimaluste arendamisega, viib läbi uuringuid gaasiliste ja vedelate süsivesinike plasma-keskkonnas lagundamise osas, sh. vesiniku ja süsiniku eraldamiseks.

Jevgeni Serba
(Ph.D., tehnikateadused) Projekti konsultant

Töötab IEE RAS-is alates 2004. aastast. Teaduslik tegevus on seotud erinevatel gaasidel ja aurudel töötavate võimsate vahelduvvoolu plasmatronide (alates 5 kW kuni 1 MW ja rohkem) väljatöötamisega, samuti plasmatronide töökambrites elektrofüüsikaliste protsesside uurimisega. Teeb teaduslikke katseid erinevate süsivesinike lagundamise tehnoloogiliste protsesside väljatöötamiseks ja optimeerimiseks, sh. erinevate süsinik-struktuuride saamiseks.

Viktor Popov
(Ph.D., tehnikateadused) Projekti konsultant

Töötab IEE RAS-is alates 1997. aastast. Tegeleb vahelduvvoolu plasma-generaatoritel põhinevate plasma-tehnoloogiate uurimise ja arendamisega.

Kuidas me jõudsime vesinikuni?

Tõuke selles suunas liikumiseks saime oma kogemustest põlevkivi-keemia tööstuses. Seal esilekerkinud probleemid, eriti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, samuti vajadus põlevkivitoodete (õlid) puhastamiseks kahjulikest lisanditest, nõuavad suurtes kogustes vesiniku tootmist.

Green or clean
«Roheline» või «Puhas» vesinik?

Lähtudes tootmismeetodist klassifitseeritakse vesinik peamiselt 3 värvi järgi:

HALL

Toodetakse süsivesinikest,
koos СО2 heitmetega.

SININE

Toodetakse süsivesinikest,
koos СО2 püüdmisega.

ROHELINE

Toodetakse puhtast veest,
elektrolüüsi teel,
ilma СО2 heitmeteta.

Mõisteid “roheline vesinik” ja “puhas vesinik” kasutatakse sageli omavahel asendatult ja avalikkus mõistab neid sünonüümidena, kuid see pole korrektne. See, kas vesinik on puhas või mitte, ei tohiks sõltuda vesiniku tootmisprotsessi sisenditeks olevatest “CH4” ja “H2O” molekulidest, vaid eelkõige CO2 heitmete olemasolust või puudumisest protsessi väljundina.

SMR-meetodil metaanist ilma CO2 püüdmiseta saadud vesinik pole „puhas”. Metaanist pürolüüsi, plasma-keemilise ja/või muude CO2-heitmeteta meetoditega saadud vesinik on aga tõepoolest „puhas”. Tootmine ei nõua CO2 püüdmisega seotud lisakulusid. Protsess vastab täielikult EL-i dekarboniseerimise ja süsiniku-neutraalsuse nõuetele.

It's future
Miks on "puhas" vesinik tuleviku energiakandja?

Mistahes traditsioonilised energia tootmise meetodid on seotud fossiilsete kütuste – nafta, gaasi, kivisöe jne. – põletamisega. Põletamisega kaasneb tohutul määral kasvuhoonegaaside teke, mis otseselt mõjutab kliimat meie planeedil. Inimkond on oma kiires arengus jõudnud punkti, kus edasi enam nii ei saa. On jõutud arusaamiseni, et on tarvis otsida muid, rohkem keskkonnasõbralikke viise energia tootmiseks ja salvestamiseks, vastasel juhul inimkond ellu ei jää. Seetõttu ongi puhas vesinik valitud maailmamajanduse uueks energiakandjaks.

Vesinik muutub investorite jaoks üha atraktiivsemaks, kuna see mitte ainult ei vasta tänapäevastele keskkonnanõuetele, vaid on üldjuhul ka null-heitmetega energiaallikas. Paljud ekspertorganisatsioonid, ettevõtted ja terved riigid hakkavad seda tõsiselt kaaluma fossiilsete kütuste pikaajalise alternatiivina.